AUCKLAND
Auto rentimine on äärmiselt keeruline tegevus. Kõik on hõivatud ja pika otsimise peale saime ruutmeetri suuruse manuaalkäigukastiga auto, millel on piisavalt hobujõude ainult mäest alla sõitmiseks. Kiiresti põhja poole minema ja õhtuks jõudsime ühte väikelinna, kus ööbimiseks saime Bed&Breakfast tüüpi elamise ühe vanapaari juures. Väga sõbralikud tüübid ja andsid palju näpunäited edasi reisimiseks.
See valel poolel rooliga autoga sõitmine on päris põnev. Hea, et pedaalide järjekord sama on, aga pidevalt on mure, et õiges kohas autot hoida. Isegi selle meeter laia autu teele mahutamine on paremal istudes päris tükk tegemist. Aucklandi kandis oli päris Eesti sarnane loodus, mändide asemel ainult palmid. Natuke edasi liikudes hakkasid aga mäed tulema ja sarnasus kadus.
Hommikul pakuti väga korralik hommikusöök, mille saateks Eesti ja Uus -Meremaa poliitilise olukorra võrdlus. Põhja poole liikudes astusime läbi mõnest veinimõisast ja maitsesime (autojuht nuusutas) kaupa.
Lõunaks jõudsime suvituslinna Paihiasse, valisime välja tegevused järgnevateks päevadeks ja õhtustasime maailma kõige viletsama pasta ja lasagnega. Ööbimiskohaks saime ainukese vaba koha, mis oli seljakotireisijate maja. Ehk vahelduseks päris huvitav keskkond, samas oli seal mullivann ja bassein, mis said ka meie poolt kasutatud. 
Õhtuks läksime seljakotitüüpide peole ja see oli kohe päris lõbus. Tequliat nad juua ei oska. Hommikul vara üles, laevale ja metsikute delfiinidega koos ujuma. Plaan oli vähemalt selline. Päike paistis, meri oli soe aga delfiine ei olnud, sellel päeval nad olid otsustanud lahte mitte tulla ja avamerel oli liiga suur torm. Ehk siis tuli niisama purjekaga paradiisi saarte vahel ringi sõita. 
Lõunaks viidi ühele saarele, päikse käes peesitamine ja snorgeldamine. Kalad on päris kirjud ja merest võib ise endale värskeid austreid korjata. Kerge lõuna jahil ja päikse käes küpsemine läks edasi kuni sadamasse jõudmiseni. Tagasi limusiini ja edasi põhja poole. Kogu rannik on suur liivarand ja suhteliselt mägine, kolmandast käigust jääme ilmselt homme ilma. Õhtuks jõudsime ühte linna, kust homme viiakse spetsiaalse bussiga 90 miilisele rannale, mis on ka Uus-Meremaa põhjatipp, kus Tasmaania meri ja Vaikne ookean omavahel rinda hakkavad pistma. Poest hankisime vajaliku materjali ja valmistasime eesti sööki vahelduseks, hakklihakaste kartulite, tomati-kurgi kaste hapukoorega. Parim söök üle pika aja.
Auto rentimine on äärmiselt keeruline tegevus. Kõik on hõivatud ja pika otsimise peale saime ruutmeetri suuruse manuaalkäigukastiga auto, millel on piisavalt hobujõude ainult mäest alla sõitmiseks. Kiiresti põhja poole minema ja õhtuks jõudsime ühte väikelinna, kus ööbimiseks saime Bed&Breakfast tüüpi elamise ühe vanapaari juures. Väga sõbralikud tüübid ja andsid palju näpunäited edasi reisimiseks.
See valel poolel rooliga autoga sõitmine on päris põnev. Hea, et pedaalide järjekord sama on, aga pidevalt on mure, et õiges kohas autot hoida. Isegi selle meeter laia autu teele mahutamine on paremal istudes päris tükk tegemist. Aucklandi kandis oli päris Eesti sarnane loodus, mändide asemel ainult palmid. Natuke edasi liikudes hakkasid aga mäed tulema ja sarnasus kadus.
Hommikul pakuti väga korralik hommikusöök, mille saateks Eesti ja Uus -Meremaa poliitilise olukorra võrdlus. Põhja poole liikudes astusime läbi mõnest veinimõisast ja maitsesime (autojuht nuusutas) kaupa.
Lõunaks jõudsime suvituslinna Paihiasse, valisime välja tegevused järgnevateks päevadeks ja õhtustasime maailma kõige viletsama pasta ja lasagnega. Ööbimiskohaks saime ainukese vaba koha, mis oli seljakotireisijate maja. Ehk vahelduseks päris huvitav keskkond, samas oli seal mullivann ja bassein, mis said ka meie poolt kasutatud. Õhtuks läksime seljakotitüüpide peole ja see oli kohe päris lõbus. Tequliat nad juua ei oska. Hommikul vara üles, laevale ja metsikute delfiinidega koos ujuma. Plaan oli vähemalt selline. Päike paistis, meri oli soe aga delfiine ei olnud, sellel päeval nad olid otsustanud lahte mitte tulla ja avamerel oli liiga suur torm. Ehk siis tuli niisama purjekaga paradiisi saarte vahel ringi sõita. Lõunaks viidi ühele saarele, päikse käes peesitamine ja snorgeldamine. Kalad on päris kirjud ja merest võib ise endale värskeid austreid korjata. Kerge lõuna jahil ja päikse käes küpsemine läks edasi kuni sadamasse jõudmiseni. Tagasi limusiini ja edasi põhja poole. Kogu rannik on suur liivarand ja suhteliselt mägine, kolmandast käigust jääme ilmselt homme ilma. Õhtuks jõudsime ühte linna, kust homme viiakse spetsiaalse bussiga 90 miilisele rannale, mis on ka Uus-Meremaa põhjatipp, kus Tasmaania meri ja Vaikne ookean omavahel rinda hakkavad pistma. Poest hankisime vajaliku materjali ja valmistasime eesti sööki vahelduseks, hakklihakaste kartulite, tomati-kurgi kaste hapukoorega. Parim söök üle pika aja.
No comments:
Post a Comment