Jälle päris soe on. Kaupmehi on palju ja pidevalt pakutakse midagi head ja kasuliku. Õnneks on kõik väga sõbralikud ja ei pahnda kui ära ütled ja samas loobuvad pärast teis NOd.
Pärast hotelli oli plaan vintsutusi ravida masaaziga. Hotelli uksel püüdis üks ärimees meid kinni ja pärast pikka kauplemist viis meid siis ühte kohta. Tagauksest. Väga kahtlane lihaturg näi välja. Naised olid klaasi taga ja numbrid küljes, hmmm. Meie nämmingust said nad ilmselt aru ja selgitasid pisut olukorda, ülejäänud külalised sel olid kohaliku väljanägemisega ja olime siis väga ettevaatlikult nõus proovima seda asja. Saadeti meid siis koos ühte tuppa, mille välimust ma parema meelega ei kirjeldaks, samas oli kõik enamvähem puhas ja kont töötas nii et kasuka järgi oli kõrgenadtud vajadus. Siis tuli mingi tüüp ja tõi kilepakendis värske pidzzaama. Usaldus tõusis. Ja siis tulid ka kaks pisikest kohaliku naist, kes taipasid ainult kohaliku keelt. Esialgu oli päris kohmetu ja imelik aga kui sai selgeks, et kõik on ikka puhas kntide väänamine ja mudimine siis võis lõdvaks lasta ja 2 tundi kannatusi nautida. Tulemus oli kokkuvõtes ppäris mugav. Hiljem muidugi selgus, et hoolimata suurest kauplemisest olime 2x rohkem maksnud.
Õhusöögi võtsime popis ja päris suures välikohvikus, mis tundus olevat noorte kohalike väike peokoht. Esines kohalik bänd ja söögiks pakuti hiina maiguga toite. Suur pliit pandi keset lauda ja siis tuli seal peal küpsetada erineviad lihasid ja juurikaid. Sisalikud ja kassid on suhteliselt tavalised kaaslased söögikohtades ja nendest ei tee keegi välja peale turistide. Kuna peale meie rohkem turiste ei olnud siis oli suhteliselt staari tunne, tehti pilti ja itsitati meie kohemtuse üle toitudega ümberkäimisel. Söögid on kekskmiselt 3-4 korda odavamad kui meil. Taksoga tagasi ja 12 tundi und.
Pärast hotelli oli plaan vintsutusi ravida masaaziga. Hotelli uksel püüdis üks ärimees meid kinni ja pärast pikka kauplemist viis meid siis ühte kohta. Tagauksest. Väga kahtlane lihaturg näi välja. Naised olid klaasi taga ja numbrid küljes, hmmm. Meie nämmingust said nad ilmselt aru ja selgitasid pisut olukorda, ülejäänud külalised sel olid kohaliku väljanägemisega ja olime siis väga ettevaatlikult nõus proovima seda asja. Saadeti meid siis koos ühte tuppa, mille välimust ma parema meelega ei kirjeldaks, samas oli kõik enamvähem puhas ja kont töötas nii et kasuka järgi oli kõrgenadtud vajadus. Siis tuli mingi tüüp ja tõi kilepakendis värske pidzzaama. Usaldus tõusis. Ja siis tulid ka kaks pisikest kohaliku naist, kes taipasid ainult kohaliku keelt. Esialgu oli päris kohmetu ja imelik aga kui sai selgeks, et kõik on ikka puhas kntide väänamine ja mudimine siis võis lõdvaks lasta ja 2 tundi kannatusi nautida. Tulemus oli kokkuvõtes ppäris mugav. Hiljem muidugi selgus, et hoolimata suurest kauplemisest olime 2x rohkem maksnud.
Õhusöögi võtsime popis ja päris suures välikohvikus, mis tundus olevat noorte kohalike väike peokoht. Esines kohalik bänd ja söögiks pakuti hiina maiguga toite. Suur pliit pandi keset lauda ja siis tuli seal peal küpsetada erineviad lihasid ja juurikaid. Sisalikud ja kassid on suhteliselt tavalised kaaslased söögikohtades ja nendest ei tee keegi välja peale turistide. Kuna peale meie rohkem turiste ei olnud siis oli suhteliselt staari tunne, tehti pilti ja itsitati meie kohemtuse üle toitudega ümberkäimisel. Söögid on kekskmiselt 3-4 korda odavamad kui meil. Taksoga tagasi ja 12 tundi und.
Täna oli plpaanis tutvada kohaliku vanalinna ja templitega ja natuke piiluda kaubandust. Täna kohalike aktiivsusele käis see vastupidi. Hommikusöögiks võtsin kohaliku supi, millest napilt kannatas kana välja nokkida, üleäänud asjad seal olid päris tulised, enamus kartuli suurused ingveri tükid. Väike jalutuskäik kui kaks kohaliku tütarlast meid kinni püüdisd ja väga aktiivselt ning sõbrlikult teed hakkasid juhatama. Selgus 2 asja, täna on suur usu püha ja kõik templid turistidele avatud ja tasuta, tuk-tuk maksab 13 krooni ja sõida kasvõi terve päev.
Nad märkisid kaardlile ka vajalikud kohad ja püüdsid ühe tuktuki kinni. Esimese 2 templi vaatamine läks ilusti, siis aga viidi meid juba kaubandusse, siis jälle üks tempel, mida tüdrukud märkinud ei olnud ja mis ime kombel oli kinni. Kohalik koristaja ütles, et praegu mungad palvetavad ja lõpetavada 5 min pärast. Istusime siis maha ja meie juurde tuli üks teine "turis" Austraaliast ja natukese aja pärast kas üks prantslane. Vaikselt läks jutt sellele, et nemad saavad puhkuse raha Bangkokist vääriskive ostes ja neid siis euroopas või Austraalis maha müües ja kohe poole rohkem. Rääkisid kust osta ja kuhu müüa Sydneys ja kõik detailid täpselt, täna viimane päev osta, -20%, ainult 3 eset, muiud tuleb maks juurde jne. Tundus päris huvitav ja sõitsime siis sinna poodi kus neid viimast päeva tehase hinnaga müüakse. Väga shikk ja ilus nägi välja. Uurisin Lonlt planetyt ja seal oli täpselt kirjeldus selliste pettuste kohta. Kui hakkasi poes täpsemalt asja uurima muutus müüa tõredaks ja palus meil lahkud, uuuh. Pääsesime. Edasi veel mõned templid ja mingi hetk oli meie tuktuki juht kadunud ja raha ei olnud saanud. Mis siis ikka võtsime uue. See jälle ei mõistnud ladina tähti ja eksis pidevalt ära ehete ja riiete poodide juurde. Poodnike jaoks hea saak jäi saamata. Lõuna otsimine võttis päris kaua aega, sest enamus kohad ei ole just liiga usaldusväärsed. Lõpuks lõuna söödud vaatasime kohalikule turule ja sealt tagasi hotelli.
