Dubai

Lennukis juhtusid meie ümber istuma vene härrased, kes läksid naftaplatvormile tööle. Kui nende huumori peale naerma hakkasime, siis sai kohe suhtlus üles võetud. Odessast pärit, ühel oli eelmine päev tütar sündinud ja seda oli siis mõni tund tähistatud ja nii läks see ka edasi. Eks siis tuli kasutada kuldreeglit ja unesegajatega võitlemise asemel nendega liituda.

Dubai piiril kontrollis uurija pilguga valges kitlis ametnik. Saime õnnelikult läbi ja siis kohe taksosse ja hotelli magama.

12 paiku kohaliku aja järgi saime silmad lahti ja hakkasime uurima, mis päevaga peale hakata. Pagasihoidlast pakuti kõrbe safarit ja tutvumist kõrbe kultuuriga. Tehtud. Soe on (30 ringis) ja päris niiske, samas puhub karm tuul. Hooneid vaadates tundub, et neil on siin maaga kitsas käes, kõik kohad on pilvelõhkujaid täis ja paljude otsas toimetavad veel kraanad, et neid veel kõrgemaks ehitada. Teed on laiad ja päris tihedalt luksulikke masinaid täis. India tüüpe on siin päris palju teenindustööd tegemas ja nad on päris lahked ja sõbralikud. Näiteks andis pagasihoidja tüüp mulle niisama kohalikke münte, et saaks safarile vett kaasa osta, kuna meil olid ainult paberrahad.

Toyota Landcruiser sõitis ette ja 6 inimest laeti juurde. Juhiks oli umbes 25nd kohalikus mõistes rullnokk. Seest oli auto kaunistatud nahaga, välimust oli timmitud kleepekatega, turvavööd ei kantud ja kurvides hoogu ei vähendatud. Õnneks oli torudega auto raami tugevdatud. Muusikaks pakuti meile neegri muusikat ehk siis hiphopi hitte Ameerikast. Tunnike sõitu mööda kiirteid, kummidest veidike õhku vähemaks ja läks kõrbes kihutamiseks. Sama firma autodest kogunes kokku 11 autost koosnev meeskond. Väga rajult ei sõitnud ja kilkama kedagi ei saanud aga omamoodi päris vahva. Kõrbes on tuul veel usinam ja suu, silmad liiva täis. Kohalikud (ka meie rullnokk) käivad paljajalu ja see on täitsa mõistetav, sest liiv on piisavalt puhas, et jalgu ei määri. 2-3 tunnikest sõitsime ringi, mille jooksul mõni auto pidi kerge oksepeatuse tegema. Jõudsime ühe pisikese küla juurde, kus olime sunnitud kaameliga sõitma ja muude kohalike vaatamisväärsustega tutvuma. Meie taga sõitev kaamel oli ilmselt piisavalt näljane ja otsustas siis lisa haugata minu käsivarrest, õnneks oli tal suukorv peas ja pääsesin kerge ehmatusega. Proovisime kohalikku teed, kohvi, maiustusi. Mõnele tehti kerge hennamaaling. Õhtusöögiks pakuti nuudleid, riisi ja 5-6 erinevat sorti lihatooteid. Kõik maitsesid väga hästi. Joogiks coca, fanta sprite. Kõhutantsu pakkus nooruke venesugemetega neiu, kelle nägu küll just vaimustust ei valmistanud. Ilmselt kõrbele see ei meeldinud. Välku hakkas lööma ja mõne aja pärast tõusis kõva tuul, ning sealt ta tuli. VIHM. Kiiresti laaditi meid autodesse ja siis läks alles safariks lahti. Väljas pime, teisi autosid ees ei sõitnud, seega sõideti otse kiiresti suure tee poole. Kilkeid oli kosta. Suure teel ootasime teised autod järgi ja tagasi hotelli. Kokkuvõttes päris tore, sai korralikult süüa ja uue soengu koos kerge liivaga.

Üldmulje Dubaist. Kõik on väga ratsionaalne, läbimõeldud, mugavaks tehtud, uus, suur, kõige võimsam ja vägevam aga natuke isikupära ja meeldivat ebakorrapärasust, hubasust jääb puudu. Söögi, takso hinnad on umbes samad mis meil, inimesed sõbralikud ja abivalmid.


Nüüd siis Dubai lennuväljal ja ootame reisi Bangkoki.

Istanbul

Türgi
Külm on kuradi külm on siin ikka. Lund ei ole aga külm on ikka. Kõik need inimesed on siin sündinud müügimehed ja teenindajad. Kohvikus kus on 8 lauda teenindab täiskoormusel 6 täiskasvanud meest ja kõigil on pidevalt tegemist. Uus teetass tuuakse lauda umbes 15 sekundiga ja sellest protsessist võtab osa 3 inimest. Võimas koostöö. Samas juhtusime kuulma kohaliku doktori ja idaeuroopa daami vestlust

Daam oli külas oma boyfriendil, kes pidi järgmine päev saabuma ja doktor, täpsemalt kingadoktor. Mees seletas pikalt, et tema töö ei ole kingade puhastaja vaid ta on kingade doktor kes teeb kunsti ja ravib jalanõusid. Naine küll blokeeris väiteid aga mehe jutt suundus aga pidevalt õhtu poole, kahjuks nad lahkusid ja finaal jäi nägemata.


Isegi lennuvälja põrandakoristaja teeb oma tööd sellise andunud näo ja pühendumusega
Liiklust vaadates saan ma aru kes kõik maailma Hyundaid kokku ostab. Ilmselt on neil väga vastupidav signaali andmise mehhanism,

Türgi on riik mis ei lase inimesi kergelt käest. Emirates võttis südame rindu ja kutsus meid väljakutsele. Kõik ei mahtunud Emiratsi lennule Dubaisse ja meie olime need kes siis suunati Türgi lennufirma lennule, Et meel väga kurb ei oleks saadeti meid Millenium loungi kus kõik söögid ja JOOGID on tasuta, kaks tundi on veel aega, vaatame kelle käsi väsib kiiremini, baarmani või meie.

Viimase ehmatuse saime veel enne lennukisse lubamist kus küsiti Dubai viisat. Kaasas oli meil Estravelist antud fax. Näitasime tädile seda ja alguses teatas kohe, et see ei ole viisa ja kus meie viisa on. Kui vastupidist väitsime, siis kukkus kuhugi helistama ja Estonia sõna kasutama. Viimaks sai midagi teada, tegi mingeid märkmeid ja lasi meid lennukile.

Läti

Tahaks selle osa väga välja jätta aga kuidagi ei saa. Kõigepealt ei mahtunud üks naaberdaam bussi ära ja nõudis õiglust kohtade jagamisel. Kui kõik ümberkaudsed olid tema kulul pisut nalja visanud kutsus ta bussijuhi kohale ja see pani ta ikka samale kohale istuma. Õiglus võitis.

Pärnus papiniidus ristmikul sundis kellale pilku heitma valgusfoor, mis meid punasega kinni pidas ja siis kollast vilgutama hakkas, kell oli 23:00.

Läti turvakontroll on suutnud välja mõelda väga ebamugava viisi raha koorimiseks inimestelt. Uutest turvareeglitest tulenevat kilekotti ei jagata turvakontrollis vaid seda tuleb minna eraldi poest ostma, sellest teavitatakse loomulikult alles turvakontrollis. Hea mõelda, et meil jagati neid vähemalt paar kuud tagasi neid kotikesi veel tasuta.