23 February 2007

Sri Lanka

Ooh
Kell on paregu 4 labi oosel. Lennuks maandus 1:20, uni on. Lennujaamas sujus koik yllatavalt sujuvalt. Hotellist pidi auto vastas olema ja enn'e oligi minigi tyyp ysna valesti kirjutatud nimega. Pandi meid siis yhte vineerist kuuti istuma. Lohutas ainult see, et Hiltoni kuut oli samasugune. Katte anti kylmkapist ratikud ja pudel vett. Hmmm. Huvitav. Natuke kirjutati mingeid dokumenet ja siis hakkasime auto poole liikuma, Kohvrit enam ise ei pidanud vedama. Ylllatuseks oli ka auto suht on Toyota corolla. Teel hakkasid silma automaatidega valvurid. Vahepeal sai vsist juht kiiruse yletamise eest trahvi. Linnale lahenedes peeti iga natuksese aja tagant kontrollpunktis kinni ja automaatidega tyybid vaatasid sisse. Kokku saime vast 5 peatust. Proovisime seda votta kui turvalisust suurendavat tegurit. See mis aknast paistis on suhteliselt hirmus ja sinna sattuda kyll ei tahaks. Auto joudis hotelli ette, uksed avati ja pagasit enam ise nappida ei saanud. Chack inis aga unengau loppes ja tuli valja, et mingi segadus ja tube ei ole. Tegemist on parima hotelliga siin linnas ja siis selline yllatus. Kell on 2 oosel. Pakuti et viikase kuhugi teise hotelli linnas aga labi linna soites selle jargi isu vaga ei olnud. Lopuks tuli va'lja, et yks tuba vabanab 4 ajal. Ootame siis seda kella 4 (mis oli 20 minutit tagasi) ja toidame saaski. Ponevad paevad on ees.

Singapur

Kuu ohk pahvatas nakku, kell 1 oosel on 26 kraadi. Oosel ei nainud suurt midagi peale korgete majade. Hotellituba oli olenemata komenataaridest moeldud aasia inimestele aga selle eest asus hotell koikider linnajagude keskel. Vage kerge hommikusook (briti stiilis), et jaaks ruumi kohalikule koogile. Suureks yllatuseks hakkasid moned taksojuhid teeaares oma onupoegade poode pakkuma. Lootsin et siin on lihtsam. Jalutasime natuke labi vanema kvartali (1800 parit) ja paris huvitavalt on uued korgooned ja vana kokku pandud. Edasi Araabia kvartal koos loputute pisikeste riidepoodidega. Kogu valik on suunatud araabi elanikele ja teisetele jaab onneks ainult vaatlemise room. Siis sissepoige elektroonika kauplusse (5 korrust). Hinnad tunduvad paris soodsad olevat ja kui natuke pikemalt vaatama hakata on kohe parv ymber aga suhteliselt viisakalt. Uurisin ka kui kovad on hinnad ja yhe videokaamera hind kukkus 12000 kroonilt 3 minutiga 4000 kroonile. Kahjuks ei oska vorrelda eesti hindadega. Edasi esimene sooma kohalikus sooklas. Sookla moodustab umbes 10 erinevat putkat, kes myyvad erinevaid roogasid. Pildid on ilusti juures ja hinnad vaga moistlikud (20-40 krooni), eraldi putka myyb jooke, kohapeal varsketest materjalidest (arbuus, mangi, apelsin, ananass, kiivi jne..) tehtud 0,4L tops (12 krooni). Temeperatuur oues hakkab lahenema kriitilise piirini, tapselt ei tea aga pakuks 40 kanti. Kohalikud kaivad pikkade pykste ja vahel ka kahe sargi voi jakiga ja selle juures ei tee sellist nagu nagu neil vaga palav oleks. Koik turistid on aga suhteliselt kuumarabanduse eelsete nagudega. Edasi vaiksesse Indiasse uudistama. Palju pisikesi putaksid ja soogikohti kus muuaklse koike indiaga seoses olevat. Inimesed ka rohkem India paritoluga. Samas aga tanavad on puhtad ja samuti soogikohad usaldusvaarsed. Jargmiseks peatuseks Orchad road, mis on shoppajate paradiis. Kuna uusaasta pidustused kaivad siis toimub paris kova trummidega poristamine. Esinadtud koik suured kaubamargid ja lisaks kaubamajadess koondatud putkamajandus. Lahkume tyhjade katega kui valja jatta yks imeha brikett jaatis ja moned naksid tanavaputkast. Chinatown oli jargmine sihtpunkt. Vaatasime yle koik templid ja mosheed ja tanavakaubanduse. T'itsa kohutav mis hinnad siin on. Ilmselt on idee igalt kliendilt katte saada 10 dollarit (umbes 80 EEKi) ja siis pakutakse selle eest erinev arv asju. (4 lastekella, 3 tavalist kaekalla, 1 prillid, 3 sormust, 4 padajayyri). Kauba valik on tohutu ja puidust nikerdused ka moistliku hinnaga, tassida ei viitsi neid ainult. Sii veel yks luksuslik sooma tanaval ja natuke veel ringi vaatamist ja hotelli asjade jargi. Hotelli ymbruses joe aares oli suur restoranide ja valikohvikutega promenaad, kahju et seda varem ei avastanud.

Liikumiseks on metroo suureparane, kiire, odav ja monus vahend. Lahed aparaadi juurde vajutad kaardil jaamale kuhu soita tahad ja paned raha sisse. Vastu anatakse pilet. Rongid vaga moodsad, puhtad.

Kokkuvttes on siin 3 tyypi inimesi. Pilukad, India tyybid ja araablased. Pilukiad koige rohkem ja need tunduvad ka koige sympaatsemad. Erinevalt Bangkoki omadest on nendel erinevad naoujooned ja selgesti eristatavad. Araabi omad on tagasihoidlikud ja rahulikud. India omad koige kahtlasemad ja ebameeldivamad. Koigil kohalikel on mingi MP3 plaier korvas ja iga teine napib pidevalt telefoni. Teenindus on askeetlikult viisakas, ainult myygimehed on aktiivsed.

Metrooga lennujaama ja minema, v'ga 'ge koht ja siia voiks taitsa tagasi tulla

NZ kokku

Moni p'ev sai seal oldus ja natuke yldiseid teadmisi tekkis

*Teed on tais mingite loomade laipasid
*Vaga palju on tuunitud autosid ja popp on nendega linna vahel myrised ringi kihutada
*Pooltel teedel kiiruspiirang 100 tahendas et yle 100 on suhteliselt voimatu soita (keskmine kiirus 60)
* Inimesed on suhteliselt sobralikud abivalmid ja jutukad
* keel on natuke veider ja kasutusel on moned toredade sonad (jammi, vegi)
*soogiks on tradistiooniline briti kook, muna peekun, fish chips, burgerid, tugevat moju avaldab ka aasia kook
* keskmine hinnatase olenevalt inimese toojou vajalikusest on 20-80% kallim